Aa udhayam, aaame coffee shop ki vachina appudu,
atanu chusina prapancham okkasari andaranga mariyindi.
Chinna navvu, kallu lo amayakatha..
Atani manasu aa kshanamlo agipoyindi.
Atanu aaameku coffee ichadu, koncham lajja tho,
“S-sugar… okay?” ani adigadu.
Aaame navvuthu, kallu kinda chusi,
“Life lo sugar unte chaalu,” ani cheppindi.
Atani manasu okkasari poorthi ga gelichipoyindi.
Aa okka vakyam lo, ee roju thone aa prema thodu gelichindi.
Prathi roju, ade samayam, ade coffee shop.
Atanu konchem ajjenu ga, aaameku konchem shy ga chustadu.
Aaame kuda, konni rojulalo, chinna glance tho navvuthundi.
Oka rainy day lo, aaame tadichina juttu chusi,
atanu silently ekkuva chusi,
“Wow… ee roju chala cute ga undi,” ani manasulo adigadu.
Aaame kuda konchem shy,
“E… thanks… mee coffee tho kadu,” ani navvindi.
Eppudu, ee chinna chit chat lo,atanu konchem bold avutadu,
“Coffee kaadu… meeru aina neeku kavali,” ani cheppadu.
Aaame cheek konchem erupatho, kallu kinda chusi,
“Oka… okkadu… ade em cheppanu,” ani cheppindi.
Days passed, and feelings grew silently.
Vaaram lo rendu sari, coffee kachitanga untundi…
Atanu aaameku silent messages pumpistadu,
Aaame shy ga reply istundi.
Oka evening, sun setting, golden light lo,
Atanu finally cheppadu:
“I… I think I like you… really like you.”
Aaame konchem shock tho, but navvuthoo,
“Meeku nannu istam anukunta… nenu kuda… same,” ani cheppindi.
Aa roju coffee shop lo,
shy smiles, shy dialogues tho,
premalo oka new chapter start ayyindi.
Prathi cup of coffee, prathi glance,
ee chinna chinna moments lo,
aa prema deep ga gelichindi,
silent ga, subtle ga, magical ga…
atanu chusina prapancham okkasari andaranga mariyindi.
Chinna navvu, kallu lo amayakatha..
Atani manasu aa kshanamlo agipoyindi.
Atanu aaameku coffee ichadu, koncham lajja tho,
“S-sugar… okay?” ani adigadu.
Aaame navvuthu, kallu kinda chusi,
“Life lo sugar unte chaalu,” ani cheppindi.
Atani manasu okkasari poorthi ga gelichipoyindi.
Aa okka vakyam lo, ee roju thone aa prema thodu gelichindi.
Prathi roju, ade samayam, ade coffee shop.
Atanu konchem ajjenu ga, aaameku konchem shy ga chustadu.
Aaame kuda, konni rojulalo, chinna glance tho navvuthundi.
Oka rainy day lo, aaame tadichina juttu chusi,
atanu silently ekkuva chusi,
“Wow… ee roju chala cute ga undi,” ani manasulo adigadu.
Aaame kuda konchem shy,
“E… thanks… mee coffee tho kadu,” ani navvindi.
Eppudu, ee chinna chit chat lo,atanu konchem bold avutadu,
“Coffee kaadu… meeru aina neeku kavali,” ani cheppadu.
Aaame cheek konchem erupatho, kallu kinda chusi,
“Oka… okkadu… ade em cheppanu,” ani cheppindi.
Days passed, and feelings grew silently.
Vaaram lo rendu sari, coffee kachitanga untundi…
Atanu aaameku silent messages pumpistadu,
Aaame shy ga reply istundi.
Oka evening, sun setting, golden light lo,
Atanu finally cheppadu:
“I… I think I like you… really like you.”
Aaame konchem shock tho, but navvuthoo,
“Meeku nannu istam anukunta… nenu kuda… same,” ani cheppindi.
Aa roju coffee shop lo,
shy smiles, shy dialogues tho,
premalo oka new chapter start ayyindi.
Prathi cup of coffee, prathi glance,
ee chinna chinna moments lo,
aa prema deep ga gelichindi,
silent ga, subtle ga, magical ga…